September 2020
Kui me sattuks korraga täielikku vaikusesse, tunneksime ennast esmalt ebamugavalt – oleme müraga niivõrd harjunud, et enamasti ei märkagi. Ometi on helilainetel otsene mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Ja me saame ise seda mõjutada vähemalt osaliselt.
Tallinna ringtee
On alati olemas olnud ja inimesed selle ääres elanud, Saku vallas on ringteega seotud müraprobleemid teravnenud 2017. aastast alates, mil valmis Juuliku liiklussõlm. Sõiduradu sai topelt ning sõidukiirus tõusis 110km/h-ni. Teedeehituse käigus jäeti rajamata müratõkkeseinad ja seda tunnetavad tänasel päeval enamik Juuliku, Murimäe ja Tammemäe ning Saku põhjapoolse piirkonna elanikke – üle lageda välja levib liiklusmüra häirivalt sadade meetrite kaugusele. Kiiresti kõikjalt igale poole autoga sõita on tore, kuid kahjuks ülivali liiklusheli elukvaliteeti just ei tõsta…
Nime järgi võiks arvata, et kohalik omavalitsus valitseb (kõigi) kohalike asjade üle ja lahendab kohalike elanike muresid. Tegelikkuses on valla võimalused müra tekkimist ning ohjamist mõjutada üpris piiratud. Tallinna ringtee kuulub riigile, seda haldab Maanteeamet. Regulatsioon on Eestis täiesti olemas ning liiklusmüra piiramise vahendidki laialt tuntud. Miks jäeti ringtee Juuliku lõigul müraohjamise võimalused kasutamata, on täna raske mõista. Maanteeamet on kohustatud kõrge liikluskoormusega teede kohta koostama mürakaardi ning looma tegevuskava müra vähendamiseks. Konkreetselt Tallinna ringtee kohta tekib selline tegevuskava 2022 aastal hiljemalt. Seega lahenduse poole saab liikuda ja liigutaksegi, aga tulemus laseb ennast oodata.
Elu on näidanud, et asjade käiku annab mõjutada ja kiirendada, kui kohalikud elanikud ja omavalitsus müraallika valdajale probleemist signaliseerivad ning seda ongi tehtud erinevate märgukirjade ja kohtumiste näol.
Männiku
Kes iganes on liikunud Männiku piirkonnas – nt külastanud Valdeku järve piirkonda discgolfi harrastamise või suplemise eesmärgil – on mõistnud, et paugutavad ikka korralikult. Eesti Kaitseliidu ja Tallinna Jahimeeste Seltsi lasketiirud paiknevad vahetult tiheasustusala naabruses, samuti võib ükskõik kes sattuda kasvõi juhuslikult müraallikale väga lähedale. Relvade müra on impulssmüra ning inimkõrvale seega häirivam ja ohtlikum, selle piiramiseks Männikul on teatud väheseid pingutusi tehtud, kuigi kohalike elanike hinnangul neist ei piisa – ja neil on õigus, sest sugugi mitte kõiki võimalusi pole ära kasutatud.
Militaarmüra ohjamist raskendab vastavate normide puudulikus ning mõistagi olukord, kus erinevatel osapooltel jätkub küllaga õigustusi oma tegevuse jätkamiseks nii nagu just nemad seda õigeks peavad.
Igasuguse lahenduse eelduseks on probleemi tunnistamine, müra puhul ka selle objektiivne tuvastamine. Kõige õiglasem põhimõte oleks see, kui müraallika valdajad (antud juhul KL ja jahimehed) ise on teadlikud oma tekitatava müra iseloomust ning neil oleks vastav tegevusplaan või siis vähemalt valmisolek tasuda nende koostamise eest. Kahjuks see nii ei ole ja nõnda on Saku vald võtnud müra uurimise enda kätte. Loodetavasti hiljemalt järgmise aasta esimeses pooles valmib Männiku piirkonna mürauuring ning tekib objektiivne olukorra kirjeldus. Sealt edasi saab liikuda juba konkreetsemate lahendusteni.
Müra võib olla juhuslik või korduv, sellega saab harjuda või eemalduda, mõnikord polegi temast suurt lugu… Inimese põhjustatud müra on enamasti võimalik ohjata, eelduseks probleemi teadvustamine. Kui sa ei raatsi oma müraga seotud probleemist vallavalitsusele või müra tekitajale märku anda, võid kirjutada ka vlinnsaku@gmail.com või suhelda meiega fb vahendusel – proovime aidata kasvõi sel moel, et teema ametkondades lauale tõsta.