Teele Raja
Mõned aastad tagasi 24. veebruari Vabariigi aastapäeva paraadil ütles Riho Terras: ”Ettearvamatus ja muutlikus maailmas peame silmas pidama seda, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav”. Sama kehtib minu jaoks ka Saku valla turvalisusega ehk nähtusega, mis ei teki iseenesest ning ei suurene iseeneslikult ajas. Alates 1. juulist 2017 hakkas Eestis kehtima uus hädaolukorraseadus, mis seab riigile ja kohalikule omavalitsusele kindlad tegevusplaanid tavapärasest erinevate olukordade jaoks. Olen Naiskodukaitse ohutushoiu instruktor. Sellest tulenevalt tean, et plaanist, mis on pelgalt paberil, ei piisa. Vaja on reaalselt planeerida käitumist erinevates olukordades. Vajalikud on õppused ja erinevate huvigruppide omavaheline koostöö.
Miks see oluline on? Meie valla rahvas ei ole statistika, vaid need on meie inimesed: Sina, mina, meie lähedased ja perekond. Me ei räägi siinkohal ainult sõjalistest olukordadest, vaid näiteks kevadistest suurvetest; läbipääsmatuteks muutuvatest teedest; pikaajalistest elektri/gaasi katkestustest; erinevate ainete leketest, mis võivad tekkida seoses tootmisega; metsapõlengutest jne. Oluline oleks, et iga osapool teaks, milline on tema võimekus panustada ning milline on võimalus abi saada. Minu südameasjaks ja peamiseks põhjuseks, miks ühinesin Väikelinnaga, oli just see, et erinevalt erakondadest ei aja me taga põhimõttelisi poliitilisi vaateid, vaid seisame julgelt oma näo ja tegudega selle eest, et meie koduvald saaks paremaks.
Riiklikult paika pandud Hädaohu seadusele lisaks seisab Väikelinn Saku ka sellegi eest, et meie kogukonda tekiks juurde organisatsoone ja ettevõtteid, kes aitavad panustavad turvalisusesse.
Uusi tegijaid ootavad ees juba pikka aega valla turvalisusesse panustanud Saku ja Tõdva vabatahtlikud päästjad. On olnud aegu, kus mõlemat üksust pole toetatud valla eelarvest võrdsetel alustel. Meie valimisliit teeb omalt poolt kõik selle heaks, et Saku ja Tõdva saaksid edaspidi toetatud ja arendatud võrdsetel alustel. Nende vabatahtlike inimeste panus meie koduvalda on hindamatu väärtusega ning nende igakülgne tunnustamine peaks olema iga isiku auasi.
Lisaks erinevatele organisatsoonidele saab iga inimene ka ise otseselt panustada koduümbruse turvalisusse. Suunavaks ettevõtmiseks selles osas on „Naabrivalve projekt”, mille raames teevad koostööd projekti esindajad, kohalik omavalitsus ja elanikud. Peame kurbusega nentima, et viimane Naabrivalve piirkond loodi Saku vallas 2018. aastal ja kokku on liitunud meie vallas projektiga vaid 228 majapidamist. Võrdluseks: Saue linnas ja vallas 545 ning Rae vallas 538 majapidamist. Külades toimib naabrivalve iseeneslikult, kuid Saku alevikus, mis oma olemuselt meenutab linnalist kogukonda, on olukord erinev. Naabrid ei tunne üksteist ja üleaedsed isegi ei tereta. Just siin saaksime ise kodanikualgatuse korras aktiivsed olla. Väikelinn on igati nõus osalema Naabrivalve projektis kolmanda osapoolena ning aktiivselt kaasa aitama, et meie koduvald oleks veelgi turvalisem elukoht. Ühine koostöö viib sihile!
Aga turvalisus ei ole mitte üksnes erinevad vabatahtlikud organisatsioonid ning nende omavaheline koostöö. Sinna alla taandub ka võimekus erinevaid turvatunnet tekitavaid objekte arendada. Olgu selleks siis kergliiklusteed, tuletõrje veevõtu hüdrandid, varugeneraatorid, turvakaamerad, veeohutus vm.
Kallis valija, ma loodan, et Sa mõistad, et meie koduvalla turvalisus on meie endi kätes. Tee elus turvalisi ja läbimõeldud valikuid!