Karjäär kodu lähedal

Eero Alamaa

Detsember 2020

𝙆𝙖𝙧𝙟𝙖̈𝙖̈𝙧𝙞 𝙤𝙣 𝙢𝙚𝙞𝙚 𝙥𝙞𝙞𝙧𝙠𝙤𝙣𝙣𝙖𝙨 𝙫𝙤̃𝙞𝙢𝙖𝙡𝙞𝙠 𝙩𝙚𝙝𝙖 𝙥𝙚𝙖𝙢𝙞𝙨𝙚𝙡𝙩 𝙡𝙞𝙞𝙫𝙖 𝙫𝙖𝙡𝙙𝙠𝙤𝙣𝙣𝙖𝙨 – 𝙣𝙤̃𝙪𝙙𝙡𝙪𝙨 𝙨𝙚𝙡𝙡𝙚 𝙟𝙖̈𝙧𝙜𝙞 𝙤𝙣 𝙥𝙞𝙙𝙚𝙫 𝙟𝙖 𝙠𝙖𝙨𝙫𝙖𝙫. 𝙆𝙖̈𝙚𝙥𝙖̈𝙧𝙖𝙨𝙚𝙙 𝙫𝙖𝙧𝙪𝙙 𝙈𝙖̈𝙣𝙣𝙞𝙠𝙪𝙡 𝙤𝙣 𝙤̃𝙣𝙣𝙞𝙨𝙩𝙪𝙨 𝙣𝙚𝙞𝙡𝙚, 𝙠𝙚𝙨 𝙩𝙖𝙝𝙖𝙫𝙖𝙙 𝙢𝙖𝙟𝙖 𝙥𝙪̈𝙨𝙞𝙩𝙖𝙙𝙖, 𝙩𝙚𝙚𝙙 𝙚𝙝𝙞𝙩𝙖𝙙𝙖 𝙫𝙤̃𝙞 𝙢𝙖𝙩𝙚𝙧𝙟𝙖𝙡𝙚 𝙩𝙤𝙤𝙩𝙖. 𝙆𝙖𝙚𝙫𝙖𝙣𝙙𝙖𝙢𝙞𝙨𝙚 𝙠𝙖̈𝙞𝙜𝙪𝙨 𝙢𝙪𝙪𝙩𝙪𝙗 𝙢𝙖𝙖𝙨𝙩𝙞𝙠 𝙨𝙞𝙡𝙢𝙖𝙜𝙖 𝙣𝙖̈𝙝𝙩𝙖𝙫𝙖𝙡𝙩, 𝙖𝙜𝙖 𝙢𝙤̃𝙟𝙪 𝙚𝙡𝙪𝙠𝙚𝙨𝙠𝙠𝙤𝙣𝙣𝙖𝙡𝙚 𝙤𝙣 𝙡𝙖𝙞𝙚𝙢. 𝙎𝙖𝙠𝙪 𝙫𝙖𝙡𝙙 𝙤𝙣 𝙤𝙩𝙨𝙞𝙣𝙪𝙙 𝙩𝙖𝙨𝙖𝙠𝙖𝙖𝙡𝙪 𝙚𝙧𝙞𝙣𝙚𝙫𝙖𝙩𝙚 𝙝𝙪𝙫𝙞𝙙𝙚 𝙫𝙖𝙝𝙚𝙡 𝙣𝙞𝙣𝙜 𝙨𝙪𝙪𝙣𝙙𝙖, 𝙠𝙪𝙝𝙪 𝙠𝙖𝙚𝙫𝙖𝙣𝙙𝙖𝙢𝙞𝙣𝙚 𝙫𝙤̃𝙞𝙠𝙨 𝙡𝙖𝙞𝙚𝙣𝙚𝙙𝙖 𝙣𝙞𝙣𝙜 𝙢𝙞𝙡𝙡𝙞𝙨𝙩 𝙠𝙖𝙨𝙪 𝙨𝙚𝙚 𝙨𝙖𝙖𝙠𝙨 𝙠𝙤̃𝙞𝙜𝙞𝙡𝙚 𝙩𝙪𝙪𝙖.

2018. aastaks oli kujunenud seisukoht, et kaevandamistegevus tuleb hoida piirkonnas, kus ta juba on: eelkõige Tallinna ringteest põhjas ja Tallinn-Saku maanteest idas. Mida rohkem sealt maavara ära viiakse, seda väiksem peaks olema surve, et avada uusi maardlaid mujal. Nii keeldus volikogu uuringuloa andmisest Saku Terviseradade piirkonnas ringteest lõunas ning Tõdva kruusa-liiva leiukohas. Need alad jäävad koppade poolt puutumata.⁣
𝙆𝙚𝙨 𝙡𝙪𝙗𝙖𝙗?⁣
Üldine asjade käik on: esmalt tuleb maavara uurida, seejärel on võimalik seda kaevandada. Mõlema tegevuse jaoks on vaja riigi Keskkonnameti luba, mille kohta peab arvamuse andma ka kohalik volikogu. Kui arvamus on negatiivne, siis üldjuhul luba ei saa ning tegevus jääb ära.⁣ Kaevandaja on eraettevõte; loa väljastaja ning kontrollija riik, maavara ise kuulub ka riigile; kohalik omavalitsus mõjutab tegevust läbi planeeringu, kooskõlastuste ja tingimuste, mis peavad eelkõige arvestama kohalike oludega.
Saku vallas andis varem lubade kohta arvamusi vallavalitsus, 2018 läks arvamuse andmine taas volikogule. Põhjuseks suurenenud huvi kaevandamise vastu ning vajadus saada teema kohta laiema kõlapinnaga arvamusi.⁣

Viimase 3 aasta jooksul on antud positiivne arvamus kümnekonnale kaevandusloale ja mõnele uuringutaotlusele. Kõik jäävad alale, kus kaevandamine juba toimub. Protsess viib tasapisi Männikul ühe suure järve tekkimiseni.⁣

𝙇𝙤𝙤𝙙𝙪𝙨𝙠𝙖𝙞𝙩𝙨𝙚 ⁣
Kaevandamine ei ole ainult liiva äravedu. Ettevõtja peab arvestama looduskaitseliste piirangutega ja kaitsealuseid taime- ja loomaliike jätkub. Mõnel juhul on isegi nii, et
⁣ kaevandustegevus soodustab liikidele soodsa elukeskkonna teket ja säilmist. Näiteks juttselg-kärnkonna e. kõre (𝘌𝘱𝘪𝘥𝘢𝘭𝘦𝘢 𝘤𝘢𝘭𝘢𝘮𝘪𝘵𝘢) elupaiku ei pea kaevandaja mitte ainult säilitama, vaid ka juurde looma. Kui kaevandamist ei toimuks, oleks kõrel elupaikadega kitsam.⁣

 

Volikogu keskkonnakomisjoni ja vallavalitsuse spetsialistide arvamuses kaevandamise kohta sõlmuvad arusaamine, et ühiskond vajab ehitusmaterjale, kuid tuleb vältida üheülbalise tööstusmaastiku teket, tagada põhjavee reziim ning luua võimalused ala kaevandusjärgseks kasutamiseks.
𝙈𝙖̈𝙣𝙣𝙞𝙠𝙪 𝙖𝙡𝙖𝙙𝙚 𝙩𝙪𝙡𝙚𝙫𝙞𝙠⁣
Tulevikunägemust kujundab eelkõige Kaitseministeerium, kes näeb seal riigikaitselist polügooni ja lihtinimesel piirkonda asja pole. Tammemäe järve lõuna- ja läänepoolsed kaldad on aga võimalik kujundada vaba aja veetmise kohaks. Seda saame teha koostöös kaevandajaga ning vastavaid läbirääkimsi on juba peetud.⁣
Keerulisem on küsimus: kas ja millistel tingimustel võiks lubada kaevandamist praegustel metsaga kaetud aladel teisel pool Tallinn-Saku maanteed (krossiraja ning aleviku vahel)?⁣ Männiku veekogud on osa Tallinna linna strateegilisest joogiveevarust. Samas ei ole terviklikult läbi uuritud kaevandustegevuse mõju veereziimile, asju menetletakse nn loa kaupa, aga terviknägemust senini pole suudetud luua.⁣
⁣⁣
Ja siis vahetult kaevandamisega seotud tõsiasjad.
Nagu näiteks, et igal aastal laekub valla eelarvesse kaevandustasudena 700.000 – 900.000 €. Tolm ja liiv, mis kandub maanteele ja kujutab teatud ohtu liiklusele, häirib elu ja tegevust piirkonnas. Hulk raskeveokeid suurendavad liikluskoormust ning kindlasti on neil mõju teede olukorrale.⁣
***⁣
Liiv sattus Männikule liustikujõe setetena suurusjärgus 10.000 aastat tagasi. Tööstuslikult kaevandama hakati juba enne Teist Maailmasõda, praeguse varude seisu ja kaevandamise tempo püsides jääb varude ammendumise aeg 2050. aastast sinnapoole.

Milline Männiku piirkond siis välja näeb?