Eero Alamaa
Märts 2021
* 𝙈𝙞𝙙𝙖 𝙤𝙣 𝙫𝙤̃𝙞𝙢𝙖𝙡𝙞𝙠 𝙩𝙚𝙝𝙖, 𝙚𝙩 𝙠𝙤𝙝𝙩𝙪𝙢𝙞𝙨𝙚𝙙 𝙢𝙚𝙩𝙨𝙡𝙤𝙤𝙢𝙖𝙙𝙚𝙜𝙖 𝙚𝙞 𝙤𝙡𝙚𝙠𝙨 𝙚𝙗𝙖𝙢𝙚𝙚𝙡𝙙𝙞𝙫𝙖𝙙?
Igal aastal üle Eesti hukkub liiklusõnnetustes mitu tuhat kitse. See on hoomamatult suur hulk. Kokku põrkab kits ikka autoga ja ei ole kahtlust, et selline kokkupõrge on ohtlik ka inimesele ja tema varale. Õnneks meist enamik sellisesse õnnetusse ei sattu, aga pole vist kedagi, kes poleks pärislooduses päriskitse näinud.
Ometi on ta ka päris arg. Näiteks rebaste kohta on teada mitu lugu, kus elukas turisti käe pealt keeduvorsti sööb ning grilli paistel end soojendab, aga kitsele vaevalt pääseb lähemale kui 50 meetrit.
Muidugi on see väga hea, et vaba looduse saadik omatahtsi ringi jalutab ning talle eluruumi jätkub. Aga meie kandis on inimese radu juba kõik kohad nii tihedasti täis, et paratamatult põimuvad need metsloomade omadega. Harjumaa kasvav elanikkond ja tihenev teedvõrk toovad kaasa konflikti inimeste ja metslaste vahel. Kas kokkuhoiust või hoolimatusest või lihtsalt enesekesksusest jäävad märkamata need, kellele see maa samavõrd kuulub.
𝙍𝙤𝙝𝙚𝙫𝙤̃𝙧𝙜𝙪𝙨𝙩𝙞𝙠
Niisuguses olukorras muutub oluliseks nähtus, mida planeeringute keeles nimetatakse rohevõrgustikuks. Selle moodustavad tuumikalad ja neid ühendavad “koridorid”, maastikul on need mets, võsa, põllud, veekogud. Ideaalne, kui kõik oleks omavahel ühendatud nii, et loomad, putukad, linnud pääseks üle tee ja tee alt; et inimese elurajoone planeeritakse nõnda, et need ei lõikaks läbi looduselanike alasid ja liikumisradu.
Iseenesest see aga ei juhtu. Näeme Saku vallaski igapäevaselt, kuidas metsa ala kokku tõmbub, seda tükeldavad läbipääsuta magistraalid, äri ning elu laienevad… Ja mitte ainult riiklike megaprojektide tõttu, vaid ka lihtne maaomanik mõtleb, et kui võtaks õige metsa maha, raadaks, saaks tulusa kinnisvaraobjekti rajada… Iga selline otsus vähendab kellegi eluruumi. Erinevad huvid peaksid kokku saama ja kompromissid sündima üldplaneeringu käigus. Vallamaja peab siin täitma isegi tänamatut rolli, sest see, kes ilma jääb, tunneb ennast ikka puudutatuna ja ka õiglase otsuse puhul võib leiduda keegi, kes arvab, et talle on liiga tehtud.
