Johannes Paldrok
Mitte üleliia pikk sõna „turvalisus“ kätkeb endas rohkem, kui ehk esmalt oskame mõelda ja seostada. Siia alla võime panna väga erinevaid valdkondi, mis kõik saavad kokku ühes loomulikus soovis – elada turvaliselt oma kodus luues turvalist kogukonda. Turvalisusega kaasneb kindlustunne ja heaolu. Seda kõike ootame oma kodult ja kodukohalt ilmselt enim.
Teed, transport ja tänavad
Tundub ehk eraldiolev ja kauge teema, kuid ometi oleme me kõik moel või teisel teede ja transpordivõrgustiku kasutajad. Igapäevane ehk olulisim mõte võiks olla – teha ära kõik oma toimetused ja õhtuks jõuda tagasi oma pere juurde.
Teedevõrgustik ei pea mitte ainult toetama autoliiklust, vaid looma loogilise ja turvalise võrgustiku ka kergliiklejatele – jalakäijatele, jalgratturitele ja teistele, kes on õnnestunud välja meelitada autoroolist. Hea, mugav ja loogiline peab olema liikuda mitte ainult autodega, vaid ka muude liikumisvahenditega. On vaja luua võrgustik, mis ühendab Saku valla erinevaid piirkondi ja külasid. Siinkohal on heaks näiteks Saue – Rahula kergliiklustee planeerimine ja rajamine, millele on eelarves ette nähtud vahendid aastaks 2023.
Riigiga kahasse, mitme KOV ühistööna rajatav Saustinõmme – Luige kergliiklustee annab juba reaalse võimaluse ühendamaks eri valdade kergteid ühtseks võrgustikuks.
Kuid mitte ainult kergteed ei pea olema loogilised. Saku valda läbivad mitmed riigiteed, kus kohalikul omavalitsusel on kaasarääkimise võimalus vaid kooskõlastajana. Kuid seda enam on see koht, kus vallaelanike soove ja vajadusi silmas pidades tuleb olla aktiivne kaasarääkija. Ainult meie ise saame ja peame seisma hea meie endi inimeste eest. Riigi siht on suunatud üle valdade ja ka maakondade, meie asi on aga ennekõike seista meie valla inimeste eest.
Ei ole ilmselt palju neid, kes ei oleks seisnud hommikusel ajal Saku keskuses ummikus ja mõtetes mänginud taas ja taas unistusega Saku möödasõidutee teemadel. See on probleemkoht, kus tuleb olla riigi Transpordiametile hea partner. Just see ongi kohaliku omavalitsuse ülesanne – seista oma inimeste eest riigi ametkondadega asju ajades.
Kindlasti annab natuke leevendust Kase tee läbimurde rajamine, mis on teehoiukavasse sisse kirjutatud ja loob alternatiivse väljasõidu Juuliku külale, kuid samas ühendab ka Tammemäed. Transpordi osas on meil, usun, päris hea ühendus Tallinnaga – liikumine on mööda Männiku teed lihtne nii bussiga, kui täiendavalt ka raudteed mööda.
Vald peab seisma oma inimeste eest
Suur puudujääk on aga ühenduse puudumine Sauega, Keilaga. Need on meie inimeste liikumissuunad, aga pole täna parimini lahendatud. Otsused jäävad paraku otse Saku vallavalitsuse jaoks pisut liiga suurteks, kuid taas saame ja ka peame olema elanike eestkõnelejateks nii Transpordiametis, kui ka naabervaldades. Kindlasti ei tohi me jääda mugavalt istuma vastustele stiilis „tegemist on riigiteega“, „see on pigem kellegi teise küsimus“ jne. Initsiatiiv peab olema ja tulema meilt!
Ei, me ei pea planeerima igasse soovitud punkti oma liini ja ühendust. See oleks meie raha asjatu kulutamine. Omalt poolt saame luua transpordiühenduse, mis „söödaks“ inimesed ette mõnele teisele, olemasolevale, liinile. Peab toimuma loogiline ja lihtne ümberistumine. Ei ole meist keegi nii rikas, et osta igale suunale oma buss, oma rong või miks mitte oma tramm… Koostöö on võtmeküsimus – koostöö ühendamaks erinevaid transpordiliike mugavalt ja sujuvalt.
Vilkuritega autod
Turvalisus, turvavõrk, kindlustunne meenuvad meile kohe, kui märkame kiirustavat erivärvides autot. Olgu see politsei-, kiirabi- või päästeauto. Vilkuriga sõit on aga juba sündmus ehk konkreetne oht meist kellegi elule, varale… See on tagajärg ja pahatihti paljude halbade asjaolude kokkulangemine: teadlik või teadmatu riskikäitumine, hoolimatus, valed harjumused vms. Kui kõik inimesed käituksid ohutult, teadvustades võimalikke järelmõjusid, siis vist ei oleks vaja üldse reageerida „tulede ja viledega“. Ilus eesmärk, mille poole püüelda!
Mitmed viimased aastad on olnud eesmärgiks korrastada igal aastal vähemalt üks tuletõrje veevõtukoht. Viimasena rajati selline Murumäe teele, Juuliku külla. Tuletõrjevee kättesaadavus kõikjal on eesmärk, mille täitmine peab jätkuma ka edaspidi ja selle eest me seisame! Seni, kui ei ole üle valla tagatud kustutusvee võrgustik, tuleb tagada võimalik kustutusvesi veevõtukohtade kaudu. See on valmisolek, millesse investeerime lootuses, et seda iial ei ole vaja, kuid kui tekib vajadus, siis me teame, et on võimalus!
Saku vallal on vedanud – meil on 2 toimivat vabatahtlikku päästeseltsi. Need on vabatahtlikud meie endi seast. Inimesed, kellel soov panustada oma kodukoha turvalisusse ja heaolusse, olles valmis vajadusel reageerima ning päästma inimesi ja nende vara. Oleme jõudnud nii kaugele, et täna toetame valla vabatahtlikke päästjaid valla eelarvest summaga, mis on 0,5€ iga valla elaniku kohta. Tänaseks on tehtud vallavolikogu otsus, millega eelarvest eraldatav toetus tõuseb kuni 1 euroni iga valla elaniku kohta. Oleme aga ambitsioonikad ja siht on seatud 2€ peale iga valla elaniku kohta.
Mööname, et see summa võiks olla suurem, kuid rahaliste vahendite jagamisel tuleb arvestada ka suurt pilti ning erinevate otsustajate kokkuleppevõimet. Seda enam, et riik on paraku koomale tõmbamas kogu päästevaldkonna rahastamist. Olgu kohalik omavalitsus siin suunanäitajaks ja vabatahtlikke toetajaks!
Ennetus ja vaba tahe
Turvalisuse osas, nagu paljudes muudes valdkondades, loodab riik suuresti vabatahtlike tööle. Vallana saame toetada naabrivalve piirkondade laienemist. Eriti praeguses olukorras, kus elamuehitus meie vallas kiiresti kasvab. Peame teadvustama, et paraku riiklik pääste ja korrakaitse ei jõua ja ei saagi nii kiiresti sündmuskohale jõuda, kui ootame ja eeldame. Minemata sügavuti, mis see nii on, jääb järgmine võimalus: panustada ise rohkem! Ja eelkõige lootes oma kohalikele vabatahtlikele.
Kogu päästevaldkond, ja turvalisus üldisemalt, on investeerimine valmisolekusse ja ennetamisse. Ennetustöö kaudu tõstame elanike teadlikkust ja oskusi ning näitame, kuidas keerulises olukorras toime tulla. Elanikud, need olemegi ju meie – meie endi kogukonna liikmed. Ja meie ise peame ja suudame hoida korras oma kodud, vahetu ümbruse ning tehnika, mida kasutame; meie ise saame muuta oma käitumismustreid! Kui ise päris täpselt ei tea, kuidas seda teha, siis kasutame spetsialistide abi.
Eeltoodud keskne märksõna on inimene. Inimene on meie suurim vara. Üksikisikust edasi – perekond, kodu, kogukond. Vald saab toetada vabatahtlikke, kes realiseerivad otseselt püüdlust turvalisema elukeskkonna poole nii sündmuste lahendamise kui ennetustöö kaudu. See püüdlus ei vii kunagi täieliku heaoluni, kuid järjekindlalt vanade probleemidega tegelemine, uute teadvustamine, lahendusvõimaluste leidmine ja elluviimine, rahaliste vahendite loomine, tegevuste koordineerimine ja erinevate ametkondade töö sidustamine on just see, mida valla tasemel teha saab. Ja selle eest me kavatsemegi seista.
Vaid igaühe kaasabil loome turvalisust!