Veebruar 2018
Peale valimisi sõlmisid kolm enim hääli saanud nimekirja kokkuleppe, mille alusel järgmisel neljal aastal Saku valda arendada. Koalitsioonileping on avalikult kättesaadav juba pikemat aega, kuid leppe tekstis pole täpsemalt kirjeldatud vallavalituse struktuuri ning muudatusi. Alljärgnevalt selgitamegi, miks just nii peaks valda juhtima.
Uues vallavalitsuses on neli liiget: vallavanem, abivallavanem ning kaks valitsuse liiget. Vallavanem ning abivallavanem on täisajaga töökohad, kaks valitsuse liiget osalevad valitsuse istungitel ning ostususprotsessides, aga ei tööta vallas põhikohaga.
Valla tööshoidmisel on suures laastus kaks tasandit: poliitline otsustustasand ning adminstratiivse tegevtöö tasand. Põhisuundi kujundab volikogu, vallavalitsus viib volikogu poliitilisi valikuid ellu, langetades otsuseid eelarve ja arengukava raames. Neist otsustest lähtuvalt teevad oma igapäevast tööd valla ametnikud. Töö Saku vallas on jagatud valdkondlikeks teenistusteks (mh nt majandusteenistus, ehitus- ja planeermisteenistus, keda juhvitad vastavad teenistuse juhid).
Juhtimise põhiprotsessideks on lühidalt: * eesmärkide seadmine, * protsesside ja ressursside kujundamine, * elluviimine ning * kontroll.
Senises vallavalitsuse mudelis olid teenistuste juhid (ehk vallavalitsuse ametnikud) ka vallavalitsuse liikmed. Niisugune asjade korraldus töötab hästi väiksemas vallas, kus ametnikud suudavad oma valdkonna juhtimise kõrval kursis olla kõige muuga, lisaks võtta valitsuse töös arvesse ka volikogu otsuseid.
Aruteludes jõudsime järeldusele:
– vallavalitsuses on vaja selget poliitilist vastutust;
– ametnikkond on vaja vabastada nende rolliga mittesobivast vastutusest;
– amenike teadmised, kogemused ja oskused on vaja rakendada oma spetsiifilises valdkonnas.
Teenistuse juhtidelt eeldame täielikku pühendumist oma teenistuse töö korraldamisel ja valdkonna haldamisel: see on ametnik-spetsialisti positsioon, mis ei eelda kõigi valdkondade tundmist ega nende üle otsustamist. Üldjuhtimise tasemel tuleks saavutada olukord, kus juhtimisprotsessides osalevad erinevad üksused, tekib reaalne võimalus otsustamise, täideviimise ja kontrolli eristamiseks ja realiseerimiseks (kõike ei tee üks ja sama üksus). Samuti on rollikonflikide vältimiseks vajalik vahe sisse teha administratiivse tegevtöö ja poliitilise tasandi vahel.
Jõudsime järeldusele, et teenistuste juhid ei pea olema vallavalitsuse liikmed, vaid taastada tuleb abivallavanema koht, kes peab suutma tagada valdkondade ülese kordineerimise, info liikumise ning otsustamise. Nii vabastame teenistuse juhid üleliigsest koormusest ja laseme neil pühenduda valdkondlikule temaatikale. Abivallavanema vastutusalasse jäävad ka eelseisva valitsemisperioodi ühekordsed ülesanded: spordihoone ehitus, Teaduse 1 maja renoveerimine, uue tervisekeskuse rajamine, algatatud valla üldplaneeringu vedamine ning valla lõunaosa vee ja kanalisatsiooni rajamine. Abivallavanem jagab vallavanemaga ka esindusfunktsiooni.
Täistööajaga abivallavanema ametikoha taastamine toob kaasa tööjõukulu kasvu. Vastu peaksime saama selgema vastutuse, efektiivsema teenistuste toimimise. Abivallavanemate tööpost just sellisena on ette nähtud enamikes Eesti valdades ning enamasti on abivallavanemaid rohkem kui üks (nt Saue ja Rae vallas on mõlemas 3 abivallavanemat). Saku vallas on abivallavanemad ametis olnud alates 1999. aastast, viimases kooseisus see ametikoht puudus.
Koalitsiooni kuuluvate nimekirjade otsustusprotsessides osalemiseks, infovahetuseks ning poliitilise tahte realiseerimiseks kuuluvad vallavalitsuse kaks valitsuse liiget koalitsioonis esindatud nimekirjadest. Neilt eeldame valitsuse igapäeva tööga üldist kursisolekut, otsuseprojektidega tutvumist ning istungitel osalemist. Eeldatav töökoormus 10% vallavanema omast, millest lähtub ka neile makstav tasu.
Täiesti ammendavat võrdlusalust naabervaldadega ametikohtade, -ülesannete ega tasude osas ei ole võimalik välja tuua – need omavalitsuseti veidi erinevalt lahendatud. Kuid lähtudes näiteks valdade suurusest elanike arvu järgi ning võttes võrreldavateks numbriteks vallavalitsuse liikmete tasudele kuus kokku kuluv summa, siis on Saku valla kulud samas proportsioonis naabervaldadega. Oleme tublid keskmikud: meie kulud on 2x väiksemad kui Saue, Viimsi ja Rae vallas ning ligikaudu sama suured, kui Harku vallas.
*
Volikogu tavaliikmed saavad igakuist tasu, komisjonide esimehed topelt. Eesmärk on katta volikogu liikmel paratamatult tekkivad kulud, otseselt töötasuks saadavat ei ole võimalik nimetada. Volikogu liige peab osalema vähemalt korra kuus toimuval volikogu istungil, samuti osaleb iga liige mõne komisjoni töös, mis peab istungi ka vähemalt kord kuus. Vahepealsel ajal tuleb tutvuda kõigi eelnõudega, töötada läbi oma valdkonna materjale jõudmaks parima otsuseni komisjonis ja volikogus. Komisjonide juhtidel on veelgi lisakohustusi. Volikogu juhib volikogu esimees ja tema puudumisel volikogu aseesimees.
Meie eesmärk on volikogu rolli tõsta – volikogu peab olema koht, kus käib sisuline arutelu valla elu üle, kus leitakse valukohad ja pakutakse lahendusi, kujundatakse valla tulevik. Seni see inisiatiivi nõudev roll jäänud tagasihoidlik. Koalitsiooni kuuluvad Väikelinn, Reformierakond ning Kodu, aga volikogu komisjonidesse on kaasatud kõik liikmed, ka opositsioon.
Saku vald on paisnud nii suureks, et seda valitseda ainult heast tahtest vabatahtlikuse alusel ei ole võimalik. Nii ei teki kõigil ka reaalset vastutust ega motivatisooni oma (au)ametis piisavalt pingutada. Vald areneb järgmisel neljal aastal hoogsalt, aga kindlast teeme vahekokkuvõtteid sagedamini ning anname tehtust aru mitu korda aastas. Muu hulgas selle kohta, kuidas uus juhtimismudel töötab.